Võlakirjaturult 5 miljonit kolme kuuga

Cofi-sugused võlakirjad Swedbanki pensionifondi ei kvalifitseeru

Swedbank vahendab paljude riikide emitentide võlakirju, peamine huvi on klientidel olnud Euroopa ja Põhja-Ameerika võlakirjade vastu ning sellisel juhul on ligipääs reguleeritud turul kauplemiseks võetud võlakirjadele väga hea. Üldiselt on väga harva ette tulnud olukordi, kus klient tahab mõnd võlakirja osta ja tehingut teha ei õnnestu, pigem on põhjuseks vastaspoole leidmine kui tehniline võimekus.

Aktsiaportfellide kõrval on võlakirjaportfellid eelkõige meie pensionifondide riske stabiliseeriv osa. Sõltuvalt konkreetse hetke turunägemusest investeerime nii arenenud kui ka arenevate regioonide eri tähtajaga riigivõlakirjadesse ja põhiliselt arenenud riikide ettevõtete võlakirjadesse. Konservatiivsesse pensionifondi sobivad regulatiivsete piirangute tõttu ainult investeerimisjärgu reitinguga võlakirjad. Kuid ka meie teistes fondides kuulub neile strateegiline eelisseisund, sest kõrge riskiga (rämps- võlakirjade hinnad liiguvad rohkem käsikäes aktsia- kui võlakirjaturgudega, mistõttu fondi portfelli kui terviku seisukohalt konkureerib nende riskiaste ja tootlus meie jaoks pigem aktsiaturgude tootlusega. Heakvaliteedilistesse võlakirjadesse investeerime enamjaolt otse. Kõrge riskiga võlakirjade puhul on enamjaolt osutunud efektiivsemaks osta hästi hajutatud portfell kas läbi fondi või ETFi, kus kõrgem pakutav tootlus ei tule üksikettevõtte riski kontsentreerumise arvelt. Eestis (ja ka mujal Baltikumis) emiteeritud võlakirjadest oleme investeerinud nii ettevõtete investeerimisjärgu võlakirjadesse (Eesti Energia, Elering, Latvenergo), kui ka riigivõlakirjadesse (Läti, Leedu).    

Swedbanki pensionifondid ei ostnud nii Hüpoteeklaenu ega ka Cofi võlakirju, kuna nende võlakirjade riskiaste, emissioonide suurus ja pakutav tootlus ei olnud meie võlakirjaportfellide jaoks väärtust lisavad. 

Allikas: Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask 

Eesti ettevõtete võlakirjadest saab SEBst osta vaid Eesti Energiat, Eleringi ja Tallinkit

Võlakirjad ei ole SEB Pangas jaetoode. Võlakirjade vahendamist SEB maakleri kaudu pakume institutsionaalsetele investoritele nagu pensionifondid, varahalduse ettevõtted, kindlustusseltsid jne. Lisaks nendele ka SEB privaatpanganduse klientidele ja ettevõtetele.

Otseselt pole praegu mingeid piiranguid võlakirjadele, mida vahendame. Eksootilisemate võlakirjade puhul võib takistuseks saada likviidsus ja arveldamisvõimaluse puudumine kohalikus depositooriumis. Siiski suuremad võlakirjaemissioonid kauplevad Lääne-Euroopa või USA turul, mis teevad nad ligipääsetavamateks. Sarnaselt on ka Eesti Energia ja Eleringi võlakirjad emiteeritud välisturgudele, et saada osa laiemast investorbaasist. Eesti emitentidest kauplevad SEB kliendid juba nimetatud Eesti Energia ja Eleringi võlakirjadega ning Norras noteeritud Tallinki võlakirjadega. Ülejäänud Eesti emitentide võlakirjaemissioonides ei ole aktiivset kauplemist peale finantskriisi toimunud.

Nagu eelpool mainisime, siis jaeklientidele me võlakirjade vahendamist ei paku. Võlakirjade esmaemissioonide pakkumisega investoritele tegelevad emissiooni korraldajad. Nimetatud võlakirjade emissioone SEB ei korraldanud. Järelturul on aga nimetatud võlakirjadega võimalik ka SEB vahendusel kaubelda, kuid kardetavasti on nende likviidsus tagasihoidlik ning aktiivne järelturg puudub.

Praegu vaatavad institutsionaalsed investorid suuremate võlakirjaemissioonide poole. Emissiooni mahuga näiteks 50 miljonit eurot peetakse Euroopa standardite järgi väga väikeseks emissiooniks. Lisaks on üpris tähtsad ka võlakirjadele omistatud ametlike reitinguagentuuride reitingud. Seetõttu kaubeldakse aktiivselt eelkõige välisvõlakirjadega, kus on valik ja võimalused tublisti avaramad.

SEB pensionifondid ei tee üksikpaigutusi ilma investeerimisjärgu reitinguta võlakirjadesse. Lisaks sellele on meil ka teatud nõudmised emissioonide suurusele ja järelturu olemasolule.

Allikas: SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas

 

Pensionifondide investeerimisvõimalused Eestis avarduvad 

„Pensionifondide investeeringute otsustamine peab jääma fondijuhtide ja fondide vahel otsustavate klientide eelistuste määrata. Samas olen nõus, et pikaajalisi investeerimisvõimalusi Eestis pensionifondide jaoks ilmselt napib. Kehtivad seadused ei takista üldiselt pensionifondide vara Eestisse investeerida, kuid neis on mitmeid nõudeid, mis võivad vähendada fondihaldurite motivatsiooni seda teha, näiteks, et enamus pensionifondi varast tuleb investeerida börsiettevõtetesse.

Valitsusliidu lepe näeb ette erinevate finantsinstrumentide pakkumise soodustamist Eesti väärtpaberiturul. Täpsem tegevus selleks on kavandamisel, ent juba lähiajal on järgmised sammud kavas.

Rahandusministeerium on juba algatanud seadusemuudatused, millega soovitakse pensionifondide varade investeerimispiiranguid leevendada. Eelkõige võimaldatakse muudatustega paigutada pensionifondide vara senisest rohkem noteerimata väärtpaberitesse, erinevatesse taristuprojektidesse, kinnisvarasse ja omandada kontrollosalusi äriühingutes. Kuna Eestis on vähe börsil väärtpabereid noteerinud ettevõtteid, loovad need muudatused suuremad eeldused investeerida senisest rohkem pensionikogujate vahendeid kohalikku majandusse.

Teiseks plaanib rahandusministeerium koos pankadega välja töötada pandikirjade seaduse. Pandikiri on eriliigiline võlakiri, mille tagatiseks on eelkõige eluasemelaenud. Pandikirjade emiteerimine pankade poolt vabastaks rohkem pankadele laenuressurssi ettevõtjate jaoks ja teiselt poolt pakuks võimalust pensionifondidele pandkirjadesse investeerimiseks. See on otsene samm Eesti võlakirjaturu elavdamiseks.“

Allikas: rahandusminister Sven Sester

Endise nimega Cofi, uue nimega Inbank

Järelmaksu ja finantstehnoloogia ettevõte Cofi tegi mullu sügisel nelja aastase tähtaja ja 7%se intressiga võlakirjaemissiooni mahus 5 mln eurot. Võlakirjad ei ole kaubeldavad. Emissiooni eesmärk oli suurendada Cofi ärimahtusid järelmaksuturul.

Ettevõtte järelmaksuportfell jätkas 2014. aastal kiiret kasvu, kasvades 2013. aastaga võrreldes 68%. Aasta lõpu seisuga oli portfelli maht 13 miljonit eurot ja ettevõte sai mullu 1,15 miljonit eurot kasumit.

Märtsi lõpul laienes ettevõte Lätti.

Eelmisel reedel sai Cofi finantsinspektsioonilt krediidiasutuse loa, millega muutus pangaks Inbank.

Panga põhitegevused on järelmaksuteenus ja hoiuste kaasamine.

Järelmaksu pakutakse ligi 200 kaupmehe kaudu peamiselt jaeklientidele.

Panga tegevjuht on varem Hansapangas töötanud Jan Andresoo, juhatusse kuuluvad Liina Sadrak ja Marko Varik, nõukogu esimees on endine Hansapanga juht Priit Põldoja ning nõukogusse kuuluvad Roberto De Silvestri, Rain Rannu, Reimo Hammerberg ja Triinu Reinhold.

Peamised osanikud on Pershing Hall Holding (7 Monaco eraisikust investorit) ja Cofi Investeeringud (50% Priit Põldoja, 50% Jan Andresoo).

Kokku ligi 50 töötajat, sealhulgas 15 Inbankis, 5 Lätis, 10 oma IT-firmas, 20 sidusettevõtetes.

Pank avab aprilli lõpus teenindussaali Cofi ruumides Tallinnas aadressil Niine 11, põhitegevus toimub veebis. 

Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins&Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil. Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega „Rahasüst“. Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele Kapitali Kaasamise Meistriklassi nimelise üritustesarja.